joon

See also: jo-on, ĵo-on, jöön, and Joon

Estonian

Pronunciation

• IPA^(key): /jˈoːn/

Etymology 1

From Proto-Finnic *jooni, a loanword of Indo-Iranian origin. Cognates on the Uralic side include Finnish juoni (“plot”), Southern Sami joene (“road”) and Erzya ян (jan, “path”).

Noun

joon (genitive joone, partitive joont)

1. line
2. trait

Declension

Declension of joon (ÕS type 13/suur, length gradation)
		singular	plural
nominative		joon	jooned
accusative	nom.
	gen.	joone
genitive			joonte
partitive		joont	jooni
illative		joonde joonesse	joontesse joonisse
inessive		joones	joontes joonis
elative		joonest	joontest joonist
allative		joonele	joontele joonile
adessive		joonel	joontel joonil
ablative		joonelt	joontelt joonilt
translative		jooneks	joonteks jooniks
terminative		jooneni	joonteni
essive		joonena	joontena
abessive		jooneta	joonteta
comitative		joonega	joontega

Etymology 2

See the etymology of the corresponding lemma form.

Verb

joon

1. first-person singular present indicative of jooma (“to drink”)

Further reading

• “joon”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “joon”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “joon”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• joon in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Kalo Finnish Romani

Pronoun

joon

1. they

References

• “joon” in Finnish Romani-English Dictionary, ROMLEX – the Romani Lexicon Project, 2000.

Tlingit

Pronunciation

IPA^(key): [t͡ʃùːn]

Noun

joon

1. dream