sälg

See also: salg and sælg

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *sälko.

Noun

sälg (genitive sälu, partitive sälgu)

1. foal (young horse)

   Synonym: noorhobune

Declension

Declension of sälg (ÕS type 22u/leib, g-ø gradation)
		singular	plural
nominative		sälg	sälud
accusative	nom.
	gen.	sälu
genitive			sälgude
partitive		sälgu	sälgu sälgusid
illative		sälgu sälusse	sälgudesse sälusse
inessive		sälus	sälgudes sälus
elative		sälust	sälgudest sälust
allative		sälule	sälgudele sälule
adessive		sälul	sälgudel sälul
ablative		sälult	sälgudelt sälult
translative		säluks	sälgudeks säluks
terminative		säluni	sälgudeni
essive		säluna	sälgudena
abessive		säluta	sälgudeta
comitative		säluga	sälgudega

Further reading

• “sälg”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “sälg”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “sälg”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• sälg in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Swedish

Etymology

From Old Norse selja.

Pronunciation

• IPA^(key): /sɛlj/
• Homophones: sälj

Noun

sälg (c)

1. goat willow, Salix caprea

Inflection

Declension of sälg
	Singular		Plural
	Indefinite	Definite	Indefinite	Definite
Nominative	sälg	sälgen	sälgar	sälgarna
Genitive	sälgs	sälgens	sälgars	sälgarnas

Anagrams

• älgs

Võro

Etymology

From Proto-Finnic *selkä.

Noun

sälg (genitive sälä or sällä, partitive sälgä)

1. back (of the body)
2. back, rear

Inflection

This noun needs an inflection-table template.