halogeen

Afrikaans

Noun

halogeen (plural halogene)

1. (chemistry) halogen (any element of group 17 of the periodic table)

Dutch

Etymology

Borrowed from New Latin halogenium, from Swedish halogen, both coined by Jöns Jakob Berzelius, a Swedish chemist. Formed from Ancient Greek ἅλς (háls, “salt”) +‎ -geen (“produce”), referring to elements which produce a salt in union with a metal.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˌɦaː.loːˈɣeːn/

• Audio:

  (file)

• Hyphenation: ha‧lo‧geen
• Rhymes: -eːn

Noun

halogeen n (plural halogenen, diminutive halogeentje n)

1. halogen (any element of group 7 of the periodic table)

Derived terms

• halogeenlamp
• halogeenlicht
• halogeenverlichting

Estonian

Etymology

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

Noun

halogeen (genitive halogeeni, partitive halogeeni)

1. (chemistry) halogen

Declension

Declension of halogeen (ÕS type 22e/riik, length gradation)
		singular	plural
nominative		halogeen	halogeenid
accusative	nom.
	gen.	halogeeni
genitive			halogeenide
partitive		halogeeni	halogeene halogeenisid
illative		halogeeni halogeenisse	halogeenidesse halogeenesse
inessive		halogeenis	halogeenides halogeenes
elative		halogeenist	halogeenidest halogeenest
allative		halogeenile	halogeenidele halogeenele
adessive		halogeenil	halogeenidel halogeenel
ablative		halogeenilt	halogeenidelt halogeenelt
translative		halogeeniks	halogeenideks halogeeneks
terminative		halogeenini	halogeenideni
essive		halogeenina	halogeenidena
abessive		halogeenita	halogeenideta
comitative		halogeeniga	halogeenidega

Further reading

• “halogeen”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• halogeen in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)