See also: Miks and mikš

Estonian

edit

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /ˈmiks/, [ˈmiks]
  • Rhymes: -iks
  • Hyphenation: miks
  This entry needs an audio pronunciation. If you are a native speaker with a microphone, please record this word. The recorded pronunciation will appear here when it's ready.

Etymology 1

edit

An archaic translative singular form of mis (what) (the modern form is milleks). Compare Finnish miksi, Ingrian miks and Votic missi.

Adverb

edit

miks (not comparable)

  1. why
    1. Interrogative.
      Miks see küll nii on, et alati peab keegi kannatama?Why is it that someone always has to suffer?
    2. Relative, after a comma.
      Peeter teab, miks maakera pöörleb.Peeter knows why the Earth spins.
    3. In rhetoric questions, expressing regret, reproach or repentance.
      Miks ma küll pidin nii ütlema!Why did I have to say that!
    4. (with a negative pronoun or verb) Expressing acquiescence, agreement, possibility.
      Kas sa mind mäletad? – Miks ei mäleta.Do you remember me? – Of course I do. (literally, “Why don't [I] remember?”)
    5. (with the verb teadma (to know)) Expressing the ambiguity of a situation.
      Jooksis kes teab miks minema.(S)he ran away for whatever reason. (literally, “ [] who knows why.”)

Noun

edit

miks (genitive miksi, partitive miksi)

  1. the question why
    Laps tuleb ikka oma miksidega ema juurde.The kid still goes to his mum with his why's.
Declension
edit
Declension of miks (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative miks miksid
accusative nom.
gen. miksi
genitive mikside
partitive miksi mikse
miksisid
illative miksi
miksisse
miksidesse
miksesse
inessive miksis miksides
mikses
elative miksist miksidest
miksest
allative miksile miksidele
miksele
adessive miksil miksidel
miksel
ablative miksilt miksidelt
mikselt
translative miksiks miksideks
mikseks
terminative miksini miksideni
essive miksina miksidena
abessive miksita miksideta
comitative miksiga miksidega

Etymology 2

edit

From English mix.

Noun

edit

miks (genitive miksi, partitive miksi)

  1. (music) mix
Declension
edit
Declension of miks (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative miks miksid
accusative nom.
gen. miksi
genitive mikside
partitive miksi mikse
miksisid
illative miksi
miksisse
miksidesse
miksesse
inessive miksis miksides
mikses
elative miksist miksidest
miksest
allative miksile miksidele
miksele
adessive miksil miksidel
miksel
ablative miksilt miksidelt
mikselt
translative miksiks miksideks
mikseks
terminative miksini miksideni
essive miksina miksidena
abessive miksita miksideta
comitative miksiga miksidega

References

edit
  • miks in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • miks”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009

Finnish

edit

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /ˈmiks/, [ˈmiks̠]
  • Rhymes: -iks
  • Syllabification(key): miks

Adverb

edit

miks (colloquial)

  1. Alternative form of miksi (why)

See also

edit

Ingrian

edit

Pronunciation

edit

Adverb

edit

miks

  1. why? (as a result of what?)
    • 1936, N. A. Iljin and V. I. Junus, Bukvari iƶoroin șkouluja vart, Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 56:
      Timo, miks siä makkaat taas?
      Timo, why are you sleeping again?
  2. why (as a result of which)
    • 1936, L. G. Terehova, V. G. Erdeli, translated by Mihailov and P. I. Maksimov, Geografia: oppikirja iƶoroin alkușkoulun kolmatta klaassaa vart (ensimäine osa), Leningrad: Riikin Ucebno-Pedagogiceskoi Izdateljstva, page 5:
      Miks möö öksyimmä.
      [The reason] why we got lost.

Synonyms

edit

Pronoun

edit

miks

  1. translative of mikä

References

edit
  • V. I. Junus (1936) Iƶoran Keelen Grammatikka[1], Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 100

Norwegian Bokmål

edit

Etymology 1

edit

From the verb mikse.

Noun

edit

miks m (definite singular miksen, indefinite plural mikser, definite plural miksene)
miks n (definite singular mikset, indefinite plural miks, definite plural miksa or miksene)

  1. a mix

Etymology 2

edit

Verb

edit

miks

  1. imperative of mikse

References

edit

Norwegian Nynorsk

edit

Etymology

edit

From the verb mikse.

Noun

edit

miks m (definite singular miksen, indefinite plural miksar, definite plural miksane)
miks n (definite singular mikset, indefinite plural miks, definite plural miksa)

  1. a mix

References

edit

Polish

edit
 
Polish Wikipedia has an article on:
Wikipedia pl

Etymology

edit

Borrowed from English mix, from Middle English mixen, from Old English *mixian, miscian, from Proto-Germanic *miskijaną, from Proto-Indo-European *meyǵ-, *meyḱ-.

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /miks/
  • Audio:(file)
  • Rhymes: -iks
  • Syllabification: miks

Noun

edit

miks m inan

  1. (colloquial) mix (result of mixing two or more substances)
  2. (music) mix (result of mixing several tracks)
  3. (music) mix (finished version of a recording)

Declension

edit

Derived terms

edit
verbs
edit
noun

Further reading

edit
  • miks in Wielki słownik języka polskiego, Instytut Języka Polskiego PAN
  • miks in Polish dictionaries at PWN