See also: kírik and kırık

Estonian edit

Etymology edit

From either Old Saxon kirika, or Old Swedish kirkia.

Noun edit

kirik (genitive kiriku, partitive kirikut)

  1. church

Declension edit

Declension of kirik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative kirik kirikud
accusative nom.
gen. kiriku
genitive kirikute
partitive kirikut kirikuid
illative kirikusse kirikutesse
kirikuisse
inessive kirikus kirikutes
kirikuis
elative kirikust kirikutest
kirikuist
allative kirikule kirikutele
kirikuile
adessive kirikul kirikutel
kirikuil
ablative kirikult kirikutelt
kirikuilt
translative kirikuks kirikuteks
kirikuiks
terminative kirikuni kirikuteni
essive kirikuna kirikutena
abessive kirikuta kirikuteta
comitative kirikuga kirikutega

Descendants edit

  • Votic: tšerikko

Indonesian edit

Pronunciation edit

  • IPA(key): /ˈki.rɪʔ/
  • Rhymes: -rɪʔ, -ɪʔ,
  • Hyphenation: ki‧rik
  • (file)

Etymology 1 edit

Verb edit

kirik

  1. Aphetic form of mengirik
Derived terms edit

Etymology 2 edit

From Javanese ꦏꦶꦫꦶꦏ꧀ (kirik).

Noun edit

kirik (plural kirik-kirik, first-person possessive kirikku, second-person possessive kirikmu, third-person possessive kiriknya)

  1. (Java) puppy (young dog)

Further reading edit

Javanese edit

Romanization edit

kirik

  1. Romanization of ꦏꦶꦫꦶꦏ꧀

Malay edit

Etymology edit

From Javanese ꦏꦶꦫꦶꦏ꧀ (kirik).

Pronunciation edit

Noun edit

kirik (Jawi spelling کيريق, plural kirik-kirik, informal 1st possessive kirikku, 2nd possessive kirikmu, 3rd possessive kiriknya)

  1. (Java) puppy (young dog)

Synonyms edit

Further reading edit

Yakan edit

Verb edit

kirik

  1. to tickle someone (especially at a side of his or her body)

See also edit