rækkia

Old Swedish

Alternative forms

• rækia

Etymology

From Old Norse rekja, from Proto-Germanic *rakjaną.

Verb

rækkia

1. to stretch
2. to reach
3. to give
4. to suffice

Conjugation

Conjugation of rækkia (weak)

	present			past
infinitive	rækkia			—
participle	rækkiandi, rækkiande			rakter
active voice	indicative	subjunctive	imperative	indicative	subjunctive
iæk	rækkir	rækki, række	—	rakti, rakte	rakti, rakte
þū	rækkir	rækki, række	rækk	rakti, rakte	rakti, rakte
han	rækkir	rækki, række	—	rakti, rakte	rakti, rakte
vīr	rækkium, rækkiom	rækkium, rækkiom	rækkium, rækkiom	raktum, raktom	raktum, raktom
īr	rækkin	rækkin	rækkin	raktin	raktin
þēr	rækkia	rækkin	—	raktu, rakto	raktin
mediopassive voice	indicative	subjunctive	imperative	indicative	subjunctive
iæk	rækkis	rækkis, rækkes	—	raktis, raktes	raktis, raktes
þū	rækkis	rækkis, rækkes	—	raktis, raktes	raktis, raktes
han	rækkis	rækkis, rækkes	—	raktis, raktes	raktis, raktes
vīr	rækkiums, rækkioms	rækkiums, rækkioms	—	raktums, raktoms	raktums, raktoms
īr	rækkins	rækkins	—	raktins	raktins
þēr	rækkias	rækkins	—	raktus, raktos	raktins

Descendants

• Swedish: räcka