olema

English

Noun

olema pl (plural only)

1. Alternative form of ulema
   • 1885, Sir Richard Burton, The Book of the Thousand Nights and a Night, Night 20:

     the land of Egypt was ruled by a Sultan endowed with justice and generosity, one who loved the pious poor and companied with the Olema and learned men

Anagrams

• Meola, amelo-, amole, lame-o, lameo, maleo

---

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *oldak, from Proto-Uralic *wole-.

Verb

olema (da-infinitive olla)

1. to be

Conjugation

Inflection of olema (ÕS type 36/tulema, irregular, no gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	olen	ei ole	1st sing.	olen olnud	ei ole olnud pole olnud
2nd sing.	oled		2nd sing.	oled olnud
3rd sing.	on		3rd sing.	on olnud
1st plur.	oleme		1st plur.	oleme olnud
2nd plur.	olete		2nd plur.	olete olnud
3rd plur.	on		3rd plur.	on olnud
passive	ollakse	ei olda	passive	on oldud	ei ole oldud pole oldud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	olin	ei olnud	1st sing.	olin olnud	ei olnud olnud polnud olnud
2nd sing.	olid		2nd sing.	olid olnud
3rd sing.	oli		3rd sing.	oli olnud
1st plur.	olime		1st plur.	olime olnud
2nd plur.	olite		2nd plur.	olite olnud
3rd plur.	olid		3rd plur.	oli olnud
passive	oldi	ei oldud	passive	oli oldud	ei olnud oldud polnud oldud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	oleksin	ei oleks	1st sing.	oleksin olnud	ei oleks olnud poleks olnud
2nd sing.	oleksid		2nd sing.	oleksid olnud
3rd sing.	oleks		3rd sing.	oleks olnud
1st plur.	oleksime		1st plur.	oleksime olnud
2nd plur.	oleksite		2nd plur.	oleksite olnud
3rd plur.	oleksid		3rd plur.	oleksid olnud
passive	oldaks	ei oldaks	passive	oleks oldud	ei oleks oldud poleks oldud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	ole	ära ole	2nd sing.	—	—
3rd sing.	olgu	ärgu olgu	3rd sing.	olgu olnud	ärgu olgu olnud
1st plur.	olgem	ärgem olgem	1st plur.	—	—
2nd plur.	olge	ärge olge	2nd plur.	—	—
3rd plur.	olgu	ärgu olgu	3rd plur.	olgu olnud	ärgu olgu olnud
passive	oldagu	ärgu oldagu	passive	olgu oldud	ärgu olgu oldud
quotative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
active	olevat	ei olevat	active	olevat olnud	ei olevat olnud polevat olnud
passive	oldavat	ei oldavat	passive	olevat oldud	ei olevat oldud polevat oldud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	active	passive
nominative	olema	oldama	da-form	olla	—
inessive	olemas	—	des-form	olles	—
elative	olemast	—	participle	active	passive
translative	olemaks	—	present	olev	oldav
abessive	olemata	—	past	olnud	oldud

Derived terms

• pole

---

Finnish

Etymology

olla +‎ -ma

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈolemɑ/, [ˈo̞le̞mɑ]
• Rhymes: -olemɑ
• Syllabification: o‧le‧ma

Participle

olema

1. Agent participle of olla.

Declension

Inflection of olema (Kotus type 10/koira, no gradation)
nominative		olema	olemat
genitive		oleman	olemien
partitive		olemaa	olemia
illative		olemaan	olemiin
		singular	plural
nominative		olema	olemat
accusative	nom.	olema	olemat
	gen.	oleman
genitive		oleman	olemien olemainrare
partitive		olemaa	olemia
inessive		olemassa	olemissa
elative		olemasta	olemista
illative		olemaan	olemiin
adessive		olemalla	olemilla
ablative		olemalta	olemilta
allative		olemalle	olemille
essive		olemana	olemina
translative		olemaksi	olemiksi
instructive		—	olemin
abessive		olematta	olemitta
comitative		—	olemine

Possessive forms of olema (type koira)
possessor	singular	plural
1st person	olemani	olemamme
2nd person	olemasi	olemanne
3rd person	olemansa
Only used with substantive adjectives, -inen adjectives used for comparisons of equality or agent participles.

Anagrams

• meloa